Brasov: hääletades ja kohaliku diivanil.

Esitlesime Eestit. Koos põhilise emotsiooniga.

​ Me oleme juba nädala siin elanud ja ikka veel elus!! Me oleme nii palju targemaks saanud, aga kõike seda on nii raske edasi anda, aga teeme teile ülevaate.
Kõigepealt, võib juhtuda, et siin siiski on hobused, sest tänaval on selline silt.

​
Üldiselt on päevad olnud sisukad. Esimene nädal oli training week ehk kaks korda päevas koolitused. Esimese poole teemad olid lihtsamad, näiteks tiimitöö, Erasmus+, projekti olemus jne. Teine pool päevast oli meile palju huvitavam, üks organisatsiooni juhtidest, Bogdan, tegi psühholoogia teemal koolitusi, näiteks lause koostamisest, kehakeelest, rääkis Robinsoni kuuest inimvajadusest ja tegi katseid. Kõige naljakam osa on see, et tõenäoliselt saime ainult meie kõigest aru. Teenime plusspunkte. 
​
Esimesed õhtud olid meil rahvuslikud õhtusöögid, meie tegime kartulit ja hakklihakastet ja nii, et kõik said kõhu täis ja lisaks ahjuõunu. Ülejäänud õhtud oleme põhjamaalaste kombel vaikselt omi asju teinud. 
Lisaks kõigele tegime jõusaali liikmeskaardi, mis on omaette huvitav kogemus. See on hästi pisike jõuks, kus kõik vajalik on olemas ja allkorrusel on baar. Siiani oleme me näinud seal ühte naist ja hästi palju kutte. Tõenäoliselt veedavad kõik kutid seal oma vaba aja. Ükspäev avanes mulle vaatepilt, kus üks kutt reaalselt mõõtis oma biitsepsit. Ja ma unustasin oma kreemi sinna ning järgmine päev anti see mulle keset treeningut tagasi. Ja blondid eestlased nagu me oleme, siis see pannakse vist kell 20.30 kinni, aga me oleme seal alati üheksani olnud. Keegi pole veel siiani midagi öelnud ka.

Põnevam osa on nädalavahetus. Reedel käisime teise projekti vabatahtlikega oma jõuksi baaris. Veetsime ülivinge õhtu, mille jooksul saime uusi teadmisi Rumeeniast, kust hääletada ja milline see vabatahtliku elu on. Baaris oli live bänd ja lõpuks tantsisime kõik koos. Nii lahe oli näha, kuidas kutid ka tantsivad (eesti meestele vihje!!).
Laupäeval ja pühapäeval külastasime Brasovit, mis on üks suuremaid linnu Rumeenias. Kuna me oleme vaesed vabatahtlikud, siis läksime häälega. Minnes oli meil kaks autojuhti, kes mõlemad olid oma riigist vaimustuses. Üks andis oma meiliaadressi ja teine rääkis väga huvitavaid lugusid Rumeenia ajaloost, leiutistest, olemusest ja ilust. Näiteks, kuidas ta oli sõitnud 2000 kilomeetrit, et külastada Pariisi ja tagasi jõudes oli ta pisarates, kui ilus loodus Rumeenias on. Tema jutust inspireerituna on meil veel üks missioon: lisaks Eestile rääkida kõigile Rumeeniast. Teie olete alles algus. See autojuht rääkis meile täpselt, mida me Brasovis peame külastama ja viis meid kesklinna ära ka. Teepeal näitas, kus ta ema elab ja kus ta abiellus.
Pool päeva olime turistid, käisime kirikus, mäe peal (siin saab täitsa suusatada, ootame külla) ja isegi kohvikus. Ma olin otsinud välja mõne koha nime, aga asukohta mitte, ja juhuslikult me ühe leidsime üles!

---

​Kuna me oleme vaesed vabatahtlikud, siis ööbisime kohaliku juures. Õhtul pakkus vanemate tehtus kirsilikööri  ja viis meid baarituurile. Järgmisel päeval pakkus süüa, tegi linnatuuri, mille käigus saime private külastuse citadeli (vot ma ei tea, kuidas seda täpselt tõlkida, aga googel annab vastuseks iidne linna osa või kindlus). Soovitame täiega couchsurfingut, sest võimalus on kohtuda väga paljude lahedate inimestega ja külastada kohti, mida ükski turist üles ei leiaks.
Kuna terve päev oli udune ja tibutas, siis lõpuks olime täiesti külmunud ning tagasi hääletama asudes manasime ette võimalikult kurvad näod. Ühel mehel hakkas hale ja võttis meid peale. Ta oli ülilahe mees, kes tegeleb kalastamisega ja kutsus meid järgmisel nädalal kaasa järve äärde või kuu lõpus Doonau deltasse. Ühesõnaga meie oleme ülimalt vaimustuses rumeenlaste külalislahkusest ja inglise keele oskusest.

---

Üldkokkuvõttes võttis selle postituse tegemine aega kolm päeva, sest pole olnud aega  või läbisaamist tehnikaga. See nädal alustasime ettevalmistustega projektiks, meil on Mariaga eratunnid psühholoogiast ja eile jätsime ühe Taani tüdrukuga juba hüvasti ja muidugi trenn meie huvitavas jõusaalis.

Kui millesti veel täpsemalt teada tahate, siis kirjutage-joonistage.

Ikka teie,
​Kirke