Me oleme tagasi igapäevaelus ja jagame jälle tuba kuuekesi, peame ise süüa tegema ja ise päevategevusi organiseerima. Kuid tõenäoliselt huvitab teid rohkem, mis me seal vahepeal luksuses tegime. On-arrival koondab kokku viimasel kuul riiki saabunud vabatahtlikud, et neile tutvustada, mis asi see EVS täpselt on. Pühapäeval Bustenisse saabudes ei olnud meilgi suuremat arvamust, mis meiega nüüd tehaks. Treening algas Erasmus+ idee ja eesmärgi seletamisega. Rahamajandust seletas 40-aastane ülikonnas mees, kes isetehtud paberraha ja põrandal karpidega põlvitades seletas, kust tuleb eelarve, et vabatahtlikke ülevalpidada (hint: teie kõigi palkadest). 48 vabatahtlikku jagati kolme gruppi, kellega me ülejäänud nädala koos veetsime. Täiesti uskumatu, kuidas täiesti võõrad ja erineva tausta ja maailmapildiga inimesed suudavad nii lühikese ajaga omandada sellise koostöövõime. Kõik vabatahlikuks olemisega seotud teemad arutasime läbi, kuid mitte tõsisel istume ja räägime viisil, vaid vahepeal mängisime, tegime lolle harjutusi või väikseid näidendeid. Ühe õhtupooliku veetsime rumeenlastega suheldes. Nimelt, pidime otsima vastuseid Rumeeniat puudutavatele küsimustele suheldes kohalikega. Minul on siiani arvamus, et nad on sõbralikud, abivalmid ja räägivad hästi inglise keelt. Kuigi osad grupid vaidleksid sellele tuliselt vastu. Viimase pärastlõuna veetsime metsas või mäe peal,või mõlemat. Sõnastame selle nii, et otsisime mäe peal metsas olevat koske. Mõni oli elus üksikud korrad lund näinud või teistel olid valed jalanõud, siis eesti neiud tundisid ennast väga hästi. Isegi liigagi, sest türgi kutid ei saanudki meid aidata ja olid väga pettunud. Eelmine nädal küsiti minult, millised on Rumeenia peod. Ma nüüd kirjutan, millised olid on-arrivali peod. Esimesel õhtul käisime hotelli kõrval olevas baaris, mis oli imepisike ja meie auks tõsteti ümber. Seal samas veetsime veel mõned õhtud, kus lisaks inimestele tutvusime erinevate kultuuride tantsudega. Näiteks oskab Maria tantsida nüüd Türgi ja Makedoonia rahvatantse. Mõned õhtud veetsime hotellis, kuid minu jaoks oli uskumatu, mis juhtus viimasel õhtul. Viimane õhtu langes reedele, mis andis võimaluse hotelli kõrval olevast baarist kaugemale minna. Muidu sulgeti linnas baarid kell üheksa. Keegi oli baari välja valinud ja sinna me kõik ka läksime. Kohale jõudes alustasid osad õhtut õllega, teised tekiilaga ja kolmandad palinkaga. Alguses istuti ja räägiti juttu, kuid varsti juba tantsiti. Selle nädala jooksul oli muidugi tekkinud silmarõõme ning õhtu alguses ütlesin ma sõnad “Ma tahan näha vähemalt ühte paarikest suudlemas”. Kuid ma ei lootnud näha sellist vaatepilti. Kujutate ette situatsiooni, kus väikses baaris ühest otsast teise jõudmiseks on vaja leida tee viie erineva paari vahelt? Selle peale ütles üks neiu: “I think a lot of people will do sex tonight.” Kokku tekkis meil on-arrivalil vähemalt kaheksa paarikest. Õhtu jooksul jõudsime rääkida mitme kohalikega. Mulle õpetati rumeeniakeelseid halbu väljendeid (mäletan ainult ühte), Maria sai teada tango festivalist, kuhu ta väga tahtis jääda. Veel avastasime, et üks Itaalia vabatahtlik on samast organisatsioonist, kelle juures meie Itaalias käisime. Kõikidest Itaalia organisatsioonidest ja ta on sealt ühest, kus meie käisime. Don’t ask how, aga ma leidsin ennast ühel hetkel baarileti taga tantsimas ja jooke valamas. Hirja, Slava, Harriet ja Jahtakad, te ei pea pettuma, sain kõikide ülesannetega hakkama ja kõik toredad Jahta õhtud tulid meelde. Isegi baarmanilt kiita, et tal pole kunagi nii head kolleegi olnud! Tõenäoliselt on ta töökaaslased veel hullemd, kui latt on nii madal. Lahkumishetkel rongijaamas toimuv oli justkui stseen Titanicu filmist: kõik paarikesed vahetasid viimaseid suudlusi. Kuid juba kaks päeva hiljem oli kaks paarikest ühinenud meie pisikes Sighisoaras ja lisandunud meie kuueteistkümnele majaelanikule ja nii otsutati teha rahvustoitude õhtu. Mitte, et me nädal aega süüa poleks saanud.. Tagasi reaalsuses uute ideedega ja kõikidele armast jõuluaega soovides, Kirke
0 Comments
Leave a Reply. |
AuthorMõned ütlevad, et julged, teised rumalad, tegelikult lihtsalt kuulame oma südant. Archives
March 2016
|